Aastaid tagasi töötasin ma õpetajana ühes toredas koolis keset imelisi kolleege, kuid elu(kaaslane) vedas mind kodulinnast pealinna elama ning kodu vahetusega kaasnes ka uue töökoha otsimine. Mida teha kui ei soovi päevast päeva vastata korduma kippuvatele küsimustele, tassida endaga kaasas parandamist ootavat töövihikute virna või kui ei soovi palaval suvepäeval istuda eksamiruumis? Tuleb minna raamatupoodi, kuna seal riiulite vahel on alati vaikne ja sume ning teadupärast pole raamatust viisakamat (vestlus)kaaslast – ei mingeid korduma kippuvaid küsimusi, raskete töövihikuvirnade tassimist ega talumatult palavaid tööpäevi.
/Ehk milleks jälle need puurivad silmapaarid, raamatuvirnad ja pikad tööpäevad./
babyblue bookshop 