Top 10: lemmikraamatute alguslaused

Raamatu esimene lause on väga oluline, see meelitab lugeja teise lause juurde või peletab ta eemale, jääb hästi meelde või ununeb lehekülje lõpuks. Nii algavad minu lemmikraamatud:

1. Harry Potter was a highly unusual boy in many ways.
2. The sky above the port was the color of television, tuned to a dead channel.
3. Shadow had done three years in prison.
4. Alice was beginning to get very tired of sitting by her sister on the bank, and of having nothing to do: once or twice she had peeped into the book her sister was reading, but it had no pictures or conversations in it, “and what is the use of a book,” thought Alice, “without pictures of conversations?”
5. Far out in the uncharted backwaters of the unfashionable end of the Western Spiral Arm of the Galaxy lies a small unregarded yellow sun.
6. It was a nice day.
7. “We should start back,” Gared urged as the woods began to grow dark around them.
8. The book was thick and black and covered with dust.
9. It was Napoleon who had such a passion for chicken that he kept his chefs working around the clock.
10. My name is Kathy H.

 

Selle nimekirja kokkupanemine oli väga tore – pidin lihtsalt oma lemmikud* riiulist välja valima ning algusest lahti lööma. Raamatud nimekirjas (juhul kui juba teada ei ole) on järgmised:

Raamatuarvustus: Susan Hill “A Question of Identity”

Kolm vana daami mõrvatakse erakordselt julmal moel – nad kägistatakse oma kodudes ja pannakse peegli ette istuma, et olla otsekui oma surma tunnistajateks. Tapja saadakse kätte, kuid ei mõisteta süüdi, kuna peatunnistaja muudab ootamatult oma ütlust. Oma turvalisuse huvides antakse mõrvarile uus identiteet, et ta saaks kuskil mujal uut elu alustada. Möödub kümme aastat ning väikeses Laffertoni linnas hakkavad toimuma samasugused mõrvad, mille lahendamist juhib Simon Serrailler.

See raamat sattus minuni juhuslikult Kristi uut kodu otsivate raamatute virnast ja etteruttavalt ütlen, et mul on väga hea meel, et seda lugesin. Vaatamata sellele, et “A Question of Identity” on seitsmes raamat Simon Serrailleri sarjast, ei tekitanud see probleemi, et ma varasemaid raamatuid ei ole lugenud. Pigem just vastupidi – ootan õhinaga teiste raamatute lugemist.

Novembrikuu uued raamatud

Kas tõesti on juba november? Ja meil on vaja välja valida novembris ilmuvad lemmikraamatud? Kuna oktoober on olnud väga kiire ning loodetavasti tuleb november veel kiirem, et saaks juba jõuluasju tegema hakata, siis teeme seekord lühidalt ning laseme teil kohe meie uusi lemmikuid uudistama minna.

TEELE novembrikuu uute raamatute valikusse kuuluvad teosed peaksid ennekõike halli igapäeva natuke rõõmsamaks ja värvilisemaks muutma (ning ka närve kõditama).

1.Noortekirjandus on žanr, millega olen alles hiljuti tutvust teinud ning seetõttu lähenen igasugustele uutele raamatutele ettevaatusega. Alys Ardeni “The Casquette Girls“ (17.november, Skyscape) tundub aga olevat kindla peale minek: orkaanist räsitud väikelinn, mida rüüstavad müütilised olendid ning mille ainus lootus tundub olevat kuueteistaastane Adele. Peale selle on tegemist autori debüütromaaniga ning nagu te ehk juba teate, siis loen esikromaane hea meelega.

2.Teise äärmusesse kuulub Stephen Kingi värskeim lühijutukogumik  “The Bazaar of Bad Dreams“ (3.november, Scribner). King ise ütleb nende juttude kohta nii: “I made them especially for you. Feel free to examine them, but please be careful. The best of them have teeth.” Ilmselt võib sellest kogumikust midagi eriti head oodata.

3.Bill Schweigarti “The Beast of Barcroft“ (17.november, Hydra) tõotab olla sobilik Stephen Kingi fännidele. Raamatu peategelane Ben McKelvie jõuab vaid oma uude majja kolida kui tema tüdruksõber ta maha jätab ja ta koer tapetakse. Asja teeb hullemaks see, et Ben ei seisa vastamisi tavalise roimariga, vaid üleloomuliku olendiga. Loo moraaliks on ilmselt see, et enne uue kodu soetamist tee põhjalikku eelluuret. Sisukirjelduse põhjal tundub “The Beast of Barcroft” olevat segu paljudest headest asjadest (üleloomulikud olendid, salapärane mõistatus, parajalt põnevust ja õudust), seega ootan juba selle lugemist.

Enne kui Neil Gaiman novembris aasta maha võtab (vähemalt nii ta väidab), et kirjanikutööd teha, ilmub juba vanadest teostest uusi väljaandeid. Nii on 10.novembril (Vertigo) oodata “The Sandman: Overture“ kõvakaanelist deluxe väljaannet, mis juba ainuüksi pildi pealt näeb väga ilus välja.

KRISTI lisab lugemist ootavate raamatute nimekirja novembrikuu uute raamatute hulgast tempokad ning meeltlahutavad teosed, mille lugemise kõrvalt jääb aega ka saabuvate jõulude peale mõelda.

1. Gail Carrigeri sarja “Finishing School” neljas osa “Manners and Mutiny” (3. november, Little, Brown Books) tõotab pakkuda Sophronia uusi seiklusi vampiiride, kuritegelike ärimeeste ja halba hauduvate teadlaste viktoriaanlikus maailmas. Raamat kirjaniku sulest, kes mõistab tee joomise olulisust ning usub, et ettevõtlikud ja iseseisvad tütarlapsed ületavad kõik raskused.
2. Huviäratavalt kõlab ka tuntud eesti kirjaniku Andrus Kivirähi raamatu ingliskeelne tõlge “The Man Who Spoke Snakish” (3. november, Grove Press), kuna tahaks hirmsasti teada kuidas teoses olnud mõtted ja ehteestlaslik huumor võõrkelde üle on kantud ning kas ingliskeelsena on lehel olevatel sõnadel sama maagiline mõju kui eestikeelse raamatu esimesel lugemisel.
3. Emma Newmani “Planetfall” (3. november, Ace/Roc) tõotab kirjelduse järgi olla paeluv sotsioloogiline ulme, kus tempoka tegevuse asemel süüvitakse tegelaste sisemaailma ning nende vahelistesse suhetesse.

Happy Halloween!

Aasta ühel hirmsamal ööl pole midagi paremat kui lugeda mõnda õudsat raamatut, mis ei lase magama jääda ning mis muudab iga väiksemagi krabina kurjakuulutavaks endeks. Juhul kui te end ära ei maskeeri, selleks et sõpradega varajaste hommikutundideni pidutseda, siis soovitan kaaslaseks järgmisi raamatuid.

Halloween peakontoris

Teele kümme raamatut uuesti lugemiseks

Kuidas saada üle raamatupohmellist* või lugemismõõnast**? Kuidas muuta halb päev paremaks? Kuidas leevendada töö- või koolistressi? Kuidas täita vaba päev asjaliku kuid meeldiva tegevusega? Oma lemmikraamatute uuesti lugemiseks (endalegi teadmata mitmendat korda) ei pea pikalt põhjuseid otsima.

Minu nimekirjas olevad raamatud kuuluvad peaaegu eranditult fantaasia- või ulmekirjanduse žanri. Oma magistritööd kirjutades sattusin ka arutelu peale, miks inimesed üldse fantaasia- ja ulmekirjandust loevad ja kuigi põhjuseid võib olla mitmeid, siis enda puhul tean seda kindlalt: fantaasia- ja ulmekirjandus pakub mulle võimaluse hallist igapäevaelust põgeneda üleloomulike olendite ja maagia maailma, kus kõik on võimalik. Praegu tunnen seda eriti tugevalt, kuna loen parajasti Hanya Yanagihara “A Little Life“, mis on nii reaalne ja tõsine raamat, et seda meelelahutuseks pärast rasket tööpäeva kindlasti lugeda ei saa (ja seal pole ka ühtegi võlurit, mis asja natukenegi rõõmsamaks teeks).

* Raamatupohmell (inglise keeles ‘book hangover”) tekib siis, kui lõpetad nii hea raamatu lugemise, et pärast seda ei tea enam mida oma eluga peale hakata,rääkimata sellest, millist raamatut järgmisena lugeda.

** Lugemismõõn (inglise keeles ‘reading slump’) tekib siis, kui sa pole juba kaks nädalat ühtegi raamatut lahti teinud, eelistades oma õhtuid sisustada raamatuid vältivate tegevustega.